Kevadel võib mõnest väikesest Peipsiääre või Kagu-Eesti tiigist kosta salapäraseid koputusi. Niimoodi häälitseb tiigipõhjas mudakonn. Suuresilmne ja väikese ümara kehaga, veidi küüslaugu järgi lõhnav ja omamoodi püstiste pupillidega – tegemist on tõelise printsiga konnanahas. Selle armsa väljanägemisega kahepaikse arvukus Eestis on kahanemas peamiselt sobilike elupaikade kadumise tõttu.
Mudakonn asustab nii liivaseid alasid kui ka põllumajandusmaastikke, aiamaid ja peenraid, ehk teisisõnu kohti, kus pinnas on kerge ja sõmer. Nimelt on mudakonn väga varjatud ja öise eluviisiga kahepaikne, kes veedab päeva pinnasesse kaevunult ning ronib toidujahile alles õhtuhämaruses. Kaevumiseks on tal kühvel omast käest (või jalast) võtta: nimelt asuvad tema tagajalgadel kaevetööks justkui loodud pöiaköbrukesed. Oma jalgade tõttu on liik pälvinud inglise keeles nimetuse spadefoot ehk labidajalg.
Intensiivse põllumajanduse ajajärgul kaovad mudakonnale sobilikud mitmekesised ja vahelduvad maastikud. Lisaks on mitmed sigitiigid võssa kasvanud või hoopistükkis kaladega asustatud, kes kudu ja kullesed nahka pistavad. Karula rahvuspark on üks paiku Eestis, mis on mudakonnale meeltmööda. Siin leidub veel rikkaliku pärandkultuuriga loodusmaastikke ning on säilinud sajandivanused taluhooned ja põllupaigad.
Karula talgutel kitkume mudakonna tiikidest hundinuiasid välja ning seiklushimulisemad saavad kahlajapükstega tiiki sisse minna. Tööst vabal ajal tutvume siinse kauni kuppelmaastikuga ja saame nautida ka kohalikku traditsioonilist suitsusauna. Loomasõprade rõõmuks on sellel talgul pakutav toit täistaimne ehk vaba loomsetest toorainetest.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid ja täistaimetoitlased Farištamo Eller ja Triin Libe. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).