Mudakonn on elevust ja põnevust tekitav kahepaikne. Esiteks võivad tema kullesed kasvada konnade mõistes hiigelsuureks, lausa 15 cm pikkuseks. Teiseks on ta öise loomana väga salapärase eluviisiga: päeval kaevub pinnasesse ja öösel ilmub välja oma salajaseid konnaasju ajama. Häältki teeb ta vaid peidetult ehk täpsemalt veekogu põhjas olles, kust konnadele omase krooksumise asemel kostab meieni hoopis koputustena kõlavaid helisid.
Mudakonna elujärge Eestis on halvendanud mitmed tegurid. Ta vajab eluks vaheldusrikast maastikku, kus leiduks niitusid ja metsatukki, väikeseid põllulappe ja peenramaad. Lausalised põlluväljad ja otsatud karjamaad talle ei sobi. Ühtlasi jääb üha vähemaks mudakonnale sigimiseks sündsaid tiike, sest endisaegsete talukohtade juures nii tavalised linaleoaugud kasvavad võssa või kaob sealt vesi. Eriti kehv on lugu siis, kui tiiki on maaomaniku poolt asutatud kalad, sest viimastele on konnakudu ja kullesed heaks ninaesiseks.
Karula rahvuspark Lõuna-Eestis on paik, kus hoitakse tallel pärandkultuuri ning põlised talukohad ja -hooned on jätkuvas kasutuses. Tänu sellele on Karula kaunis kuppelmaastikus veel mudakonnale paslikuid elupaiku, kuid ka siinseid tiike ähvardab kinnikasvamine. Sestap tõttame talgulistega appi, et veesilmasid puhastada sealt hundinuiade välja kitkumise teel. Sellel talgul on võimalik vette minnes täiesti kuivaks jääda, sest proovida saab kahlajapükste kandmist. Kui talgutöö tehtud, uudistame Karula kaunist loodust ning kosutame ihu ja vaimu õdusas suitsusaunas.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Airi Lahesoo ja Ülle Oja. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).