Emajõe luhtadel on viis aastaaega nagu Soomaalgi – lisaks laialt tuntutele ka üleujutusteaeg. Ent tänavu tundub, et see maikuine vähemtuntu jätab tulemata. Väikestel jõgedel pole piisavalt vett enese asukatelegi, rääkimata veel ülejäägist, millega Emajõe luhti üle ujutada.
Palupõhja külalisi selline asjade käik kindlasti ei sega. Mis sellest, et ei saa kanuuga üle niidu sõita või meeli rändama viivaid veevälju silmitseda. Nurmel saab jalutada ja meele saab rändama viia ka tärkavasse rohelusse süvenedes. Mai alguses loodus kihab: linnulaul on parimas hoos, sooja ilmaga kasvab rohi lausa krõbinal, rabad ja metsad mattuvad kevade lõhnadesse. Siinne loodus on suurvee ebaregulaarsusega kohanenud ning õilmitseb segamatult ilma rütmis.
ELFil on suur rõõm sel erilisel ajal, mil looduse muutumist võib tähele panna tundidega ja kui tervet Eestit nakatab Teeme Ära talgupäeva ülev meeleolu, kutsuda talgulisi Palupõhja. Palupõhja looduskoolis töödest juba puudust ei tule. Kooli hooned ja aiad on vaja seada suvevalmis ning selles saavad oma rammu ja tarmuga abiks olla igas eas talgulised.
Nagu ikka, ei lasta looduskoolis vaid higil voolata, vaid kaasa saab ka tarkust ja elamusi. Erilise luubi alla võtame sellel korral rabad. Marko Kohvi juhendamisel uurime, kes elavad selle metsade ja jõgede vahel lesiva hiidkäsna turjal ja mida pakub see imepärane svammilik hiiglane kogu elusloodusele laiemalt.
Laagrit veavad Pille Tammur ja Robert Oetjen.
Korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.