Kui 2019. aastal levis meedias info, et Eestis hakatakse kurdlehist kibuvitsa tõrjuma, tekitas see paljudes nurinat ja pahameelt. Tegemist on ju ometigi kauni taimega ja miks peaks teda hävitama? Mõistagi ei lähe keegi koduaedade või linnahaljastuse kibuvitsapõõsaste kallale ja seal jäävad niinimetatud kartuliroosid jätkuvalt inimestele silmarõõmu pakkuma. Hoopis teine lugu on aga rannikualadega. Eestis leidub üle 10 liigi kodumaiseid kibuvitsasid, mille õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Kurdlehine kibuvits on aga võõrliik, mis on asunud ohustama meie rannikukoosluseid.
Liivastel randadel, nõmmedel ja liivikutel vohab kurdlehine kibuvits laiuvate põõsastena, mille all muule taimestikule ruumi ei jää ning kannatada saavad ka kaitsealused taimed. Olgu nende seast siinkohal nimetatud näiteks rand-seahernes. Kurdlehist kibuvitsa on teistest siinmail kasvavatest kibuvitsaliikidest kerge eristada kurruliste lehtede ja tomatit meenutavate viljade tõttu. Viimaste tõttu on jaapanlased liiki nimetanud ka rannatomatiks. Põhjanaabrid soomlased on kurdlehist kibuvitsa talgukorras tõrjunud juba mitmeid aastaid ja nüüd on järg ka meie käes.
Talgutööl, mida viiakse läbi Tagalahe ääres Teesu looduskaitsealal Saaremaal, eemaldame kõigepealt oksakääride ja võsalõikuri abil suuremad võsud ning seejärel kaevame juurestiku välja. Tööst vabal ajal ootab avastamist Saaremaa kadakane loodus.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Eva-Maria Lass ja Katrin Loss.
Talguid rahastab Keskkonnaamet.