Karula rahvuspargi maastikud ja sealne loodus on Eesti mõistes väga ainulaadne. Kuigi inimene on seal juba aastatuhandeid elanud ja tegutsenud, on tänu piirkonna reljeefsele pinnavormile paljud metsad jäänud intensiivsest majandamisest välja ning säilinud looduslähedasena.
Küllap on see ka üheks põhjuseks, miks meie maal just sinna on asunud pesitsema tavapärasest rohkem must-toonekurgesid. Armastab ju see suur ja inimpelglik lind vanu metsasid ning omaette olemist.
Karula kandi väikesed metsaojad on aga ideaalsed kohad, kus must-toonekurg toitumas käib. Seal on piisavalt madal, et lind rahumeeli vees liikuda saab ja samuti on tihtilugu järvedega ühenduses olevatel jõekestel parajalt kalu, mida püüda.
Siin-seal on siiski ka kohtasid, kus must-toonekure toitumistingimused saaksid veelgi paremaks muutuda. Pesapaigast eemale jäävatel kultuurmaastikel ja majandusmetsades on maakasutus viimaste aastakümnete jooksul niivõrd palju muutunud, et osad ojad on suurele linnule raskesti ligipääsetavad.
Üheskoos saame sedakorda taas ühe toitumisala võsast ja murdunud puudest puhtaks teha ja luua seal toonela linnu jaoks mõnus toidulaud, mida ta juba järgmisel kevadel loodetavasti tänutundega külastab.
Lisaks uudistame piirkonna loodust ning pärandmaastikke ning naudime Ähijärve kaldal suitsusauna leili. Kuna on ELFi talgute metsaelu aasta, siis veedame kindlasti tavapärasest rohkem aega metsas.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.