Mis võiks olla toredam, kui keset sügise ilu Peipsi kallastel talgutööd teha? Peipsi järve põhjarannik oma liivaluidete ja valgusküllaste männimetsadega on kõrgelt hinnatud puhkusepaik. Luitestiku ja looduslike elupaikade kaitseks turismi mõju eest on loodud siia ka Järvevälja maastikukaitseala, kus kasvab II kategooria kaitsealune taim pruun lõikhein.
Järvevälja kaitseala tuumiku
moodustab alates 1967. aastast kaitse all olev Rannapungerja luiteväli,
mis on väheseid looduslikus seisundis säilinud ning suuremast ehitustegevusest mõjutamata kompaktseid taimestunud luitealasid
Peipsi rannikul. Peipsi järve kaldal, Rannapungerja jõe suudme lähedal, asub ka meie tööplats.
Siin on üks väheseid pruuni lõikheina kasvukohti Eestis. Ainult Peipsi põhja- ja läänekaldal teda kohata võibki. See niiskust armastav kaldataim eelistab kasvukohana suurtaimestikust vabasid ja märgasid liivalaike. Potentsiaalsete pruunile lõikheinale sobilike kasvukohtade taastamiseks tuleb meil elupaika hõlmavalt ranna-alalt eemaldada peenvõsa, noor männi järelkasv ja pilliroog. Ning kui ilm lubab, teeme kokku kogutud materjali põletamiseks ka lõkked.
Siinkandis asuvad mitmed muljetavaldalt suured soo- ja metsamassiivid. Alutaguse laantest võib leida ELFi vapilooma, lendorava viimaseid allesjäänud elupaiku. Tööst vabal ajal teemegi kindlasti ühe metsaretke selleks, et uurida lendorava ja teiste põnevate metsaelanike elupaiku. Retke veab sealt kandi metsa- ja loodusemees Ahto Täpsi.
Peipsi vägevad vood, luited, mets, ühine töö, saun ja hea seltskond - kas see pole siis parim võimaliku viis sügisese nädalavahetuse veetmiseks?