Taas on põhjust võtta ette talguretk Põhja-Liivi märgaladele ning teha suve alustuseks pisut tööd ürglooduse hea seisundi tagamiseks. Sihime Nigula raba servas asuvaid kuivenduskraave, mille sulgemine tammiga on vajalik loodusliku veerežiimi taastumiseks. Rabatalgud on mõõdukalt töised ning mõõtmatult müstilise märja maa peal.
Suhtumine soodesse on Eestis läbi aja väga palju muutunud. Väga laias laastus oli see salapära kants ühel hetkel muutunud kasutuks maaks, mida tuli igal võimalikul moel inimestele kasulikuks muuta. Sellel ajajärgul kuivendati väga suur hulk madal- ja siirdesoid. Hammast ihuti ka rabadele, millede ääred on tihtilugu kraavivõrgustikest läbi põimunud. Raba rikkuda pole õnneks nii kerge kui madalsood ning ajad, mil rabad pidid ilmtingimata olema kraavide piiramisrõngas on läbi.
Tänapäeval ei peeta soid enam kasutuks maaks. Soo on elupaik paljudele liikidele, tohutu hulga puhta magevee hoidja ning väga paljude muude ökoloogiliste funktsioonide täitja. Et kunagi tehtud vigu parandada ja soode soodsat seisu taastada, on hakatud soid neid soonivate kraavide mõjust vabastama, kraave tammitades ja kinni ajades. Põhja-Liivi kandis kasutatav ja talgutega testitud meetod, kus tamme tehakse turbapätsidest on üks toredamaid, sest ei jäta loodusesse ülemäära tehislikke jälgi.
Meie tööks sellel talgul ongi turbapätside lõikamine ning tammiks ladumine. Vabal ajal saab teha tutvust Nigula ja Sookuninga rabadega, matkata laudrajal, käia linnutornis päikseloojangut püüdmas ning nautida saunaleili.
Talgulistele ergutuseks minnakse põnevale rabamatkale kohalike loodusemeeste juhtimisel. Kaunist loodust ja looduskaitsealasid jagub siinkandis kuhjaga - Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivi märgalade kompleksi kuuluvad Nigula, Sookuninga ja Ziemelu Purvi (Põhja sood) looduskaitsealad on kõik arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade hulka.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.