Sellel korral pakime oma seljakotid ja seilame oma vaprate kaastalguliste nõu ja jõuga appi Käina lahe äärde. Tubli talupere on oma rannaniitu lindude ja muu elustiku jaoks hooldanud aastaid, kuid kuna seal on kadakas eriti kange levima, on kindlasti vaja ka meie talguliste panust, et võsale uut ja vana näidata. Sel talgul liituvad meiega ka rahvusvahelised vabatahtlikud.
Rannaniidul
elutseb kurvitsaliste
hulka kuuluv pisike
lind nimega niidurüdi,
kes vajab ellujäämiseks meie talguliste panust.
Hiiumaa rannikule mõeldes kangastub esimese hooga kõrge liivane looduslik rand kadakate ja õitsvate kibuvitsadega. Selliseid on seal saarel tõesti palju, kuid on ka neid, mis laugelt alles hiljuti merest kerkinud ning kariloomade mõjul rannaniiduks kujunenud.
Rannaniite armastavad eriti maaspesitsevad linnud, näiteks niidurüdi, keda on Eestis ohtlikult vähe järele jäänud, umbes 140 paari. Madal, lage ning kõrge rohuta rannaniit on parim paik paljudele kahlajatele, sest siin saab rohketes eriilmelistes mikroelupaikades mõnusasti kõhu täis. Kui on kuivem, tuleb otsida merepoolsematest lompidest ja adruvallidelt, kui on märjem, siis suuremalt maalt rohu seest. Tähtis on ka see, et lagedal märkab vaenulikku kiskjat või pesaröövlit aegsasti ning tavaliselt jõuab ka midagi ette võtta.
Lindude jaoks on suurim õnnetus, kui sellisel lagedal rannal hakkavad vohama roog ja puud-põõsad. Siis ei ole pikast nokast ja kõrgetest jalgadest enam toiduotsimisel abi. Ka võib siis juhtuda, et salakavalate kavatsustega ja kongus nokaga pesaröövel või kiskja saab lihtsalt ligi hiilida ja linnubeebid koos linnuemme ja -issiga tükkis alla kugistada.
Töö
seisneb niidurüdi elupaikade eelhäälestamises ehk mätastelt
väikeste kadakate ja mändide mahavõtmises, okste ja puude
kokkutassimises ja ära põletamises.
Kui talgutööd tehtud ja meel rõõmus, vaatame ka ümberkaudses looduses ringi ja naudime Käina lahe vaateid ja vaatamisväärsusi ning kindlasti käime ujumas.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.