Kiviste klibuvallidega ääristatud Osmussaar pakub avastamishuvilisele nii mõndagi põnevat. Siinsed lodjapuurohked loopealsed on koduks mitmekesisele taimestikule; trepilaadsete looduslike astmetega pankrannikul leidub krokodille meenutavaid settesooni; pärandkultuurifännid saavad vana kabeli ümbruses konnates otsida jälgi hävinud külahoonetest ning militaarsõpradele pakuvad närvikõdi maa-alused punkrid. Nendele talgutele ootame noori vanuses 15-35 aastat, kes tahavad keskkonnasõbralikust liha tootmisest ja pool-looduslikest kooslustest rohkem teada saada.
Osmussaare talgud pakuvad võimalust siinsele loodusele abiks olla ning tööst vabadel hetkedel kõike eelpool loetletut oma silmaga kaeda. Loopealsed ehk alvarid, tuntud ka kui lood, kadakased karjamaad ja paepealsed, on paekivikihtidel asuvad õhukese mullaga ja liigirikka taimestikuga rohumaad. Tegemist on poollooduslike kooslustega, sest nad on tekkinud ja püsinud koostöös karjatamisega. 1944. aastal põgenesid Osmussaare rannarootslased üle mere Rootsi ning kuni taasiseseisvumiseni oli saar Nõukogude armee valduses; mistõttu jäid siinsed loopealsed vahepeal hoolduseta.
Nüüdisajal on taas lambakarjad ja mägiveised Osmussaare maastikke lagedate ja avaratena hoidmas. Selleks aga, et karjatamiskoormus kuskil liialt suureks ei läheks, on tarvis rajada loomade liikumist piiravaid karjaaedu. Seda tööd asumegi Osmussaarel koos talgulistega üheskoos tegema. Vabal ajal tasub üle vaadata 1950. aastatel ehitatud tuletorn, kust avaneb imeline vaade saarele ning seda ümbritsevale merele. Pankrannikul istudes saab aga nautida muinasjutulisi päikeseloojanguid.
NB! Talgutel järgitakse alljärgnevaid ohutusreegleid koroonariskide maandamiseks.
* Talgutele liikudes (ühistranspordis, talgubussis) on kohustuslik kanda maske.
* Tubaseid ühistegevusi ei toimu.
* Välitingimustes talgutööd tehes või suheldes tuleb hoida distantsi.
* Toitlustamine toimub välitingimustes.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Katrin Loss ja Liis Kuusik. Abiks on Kirke Raidmets ja Mihkel Puusepp.
Talguid viiakse läbi projekti Eat4Change raames, mida rahastab The European Commission’s Development Education and Awareness Raising Programme (DEAR). Projekt on suunatud keskkonnateadliku, planeedisõbraliku ja mitmekesise toitumise alaste teadmiste jagamiseks noorte seas.