Alpi-tumekoi on tillukene tagasihoidliku välimusega liblikas, kelle ainus teadaolev elupaik maailmas asub Lääne-Saaremaal Kogulas. Kuigi tema täpse elukäigu, toidutaime ja muude eelistuste kohta on tema harulduse tõttu väga vähe teada, siis ainsa elupaiga kiire kinnikasvamine teeb liblikatundjad väga murelikuks.
Kuigi Eesti pindala ei moodusta kogu Maa pindalast promilligi on siin palju ainukordset. Näiteks asub siin ühe vaid sentimeetrise siruulatusega koiliblika ainus neilpäevil teadaolev elupaik maailmas.
Kui teda siin kakskümmend aastat tagasi esimest korda kohati, arvati, et tegemist on lausa uue liigiga. Konsulteerimine teiste riikide lepidopteroloogidega viis aga teadmiseni, et tegemist on 1900. aastal Prantsusmaa Alpidest püütud ja Scythris penicillataks nimetatud liblikaga. Korra on teda kohatud ka Ida-Siberis, kuid 21. sajandil on teda nähtud vaid Saaremaal, sealjuures korduvalt vaid ühes paigas Kogulas.
Alates eelmisest aastast on tal ka eestikeelne nimi alpi-tumekoi. Jõulukuul kutsusime kõiki ta uurimiseks ja kaitseks annetuskaarte soetama ja nimeleidmisele kaasa elama - nüüd kutsume ta heaks talgutel rügama.
Aprilli teisel nädalavahetusel kavatseme liblikauurija Urmas Jürivete näpunäidete järgi langetada mände ja kitkuda kanarbikku, et ilmselgelt lagetat ja kuiva elupaika eelistav pisiliblikas ei peaks taaskord inimteadmiste jaoks maailmast kaduma või veelgi hullem sootuks välja surema. Talgutesse jagub lisaks kondiauru kulutamisele ka kamaluga liblikatarkust ja kena saaremaist äraolemist.
Talgujuhid Toomas Muuli ja Eva-Maria Lass.
Talgud toimuvad annetuskaari soetanute toel. Annetuskaardid on jätkuvalt saadaval ning alpi-tumekoi uurimise ja kaitse tegevused vajavad jätkuvalt toetust.