Kuigi tänavune aasta on kestnud vaid paar kuud, on jõutud läbi viia juba kaks kolmepäevast talgut Pokumaal, kus eesmärgiks oli püsimetsa hooldamine. Nendes, kes nimetatud üritusele ei jõudnud või vastupidi, soovivad seal kogetud rõõmsaid hetki taas läbi elada, tekitab kindlasti elevust uudist, et märtsis on tulemas veel ühepäevane Pokumaa talgu.
Edgar Valteri sulest ja pintslist 1994. aastal ilmunud muhe Pokuraamat kirjeldas atsakate tarnamättakeste ehk pokude vahvat elu ja tegemisi, rõhutades looduse rüpes lihtsadele rõõmudele pühendumise olulisust. Sügavale hinge pugeva raamatu lehtede vahelt kumab kõigiti läbi autori enda hooliv suhtumine loodusesse. Sarnaselt pokudele on nii mõndagi inimest asunud pitsitama soov tänapäevase elu kiirustamise ja pinnapealsuse eest peitu pugeda. Pokumaa oma õdusa ja südamliku atmosfääriga seda võimalust kahtlemata ka pakub.
Selleks, et pokuidülli jagada, loodi Pokumaa sihtasutus ning asuti Lõuna-Eestisse rajama Pokumaad, et nii noored kui vanad saaksid imetoredate tarnamätastega lähemat tutvust teha. Lisaks toredale Pokukojale ala sissepääsu juures ja kahele vanale taluasemele, on Pokumaal ka kümneid hektareid metsa. Pokumaa loomisel rääkis Edgar Valter metsast nõnda: "Puuko tahab lasta metsal endal otsustada kõige üle, mis temas toimub, ja püüab oma tegemistes metsaga ühist keelt leida. Puuko usaldab ja austab loodust. Ta teab, et see on tugevam ja targem, kui me arvata oskame. Ta teab ka seda, et mets suudab ise end kohendada ja enamikes hädades aidata, kui vaid inimene temaga mõistlikult ringi käib. Puuko teab sedagi, et mets peidab endas palju huvitavat, mis pealiskaudse ja kogenematu pilgu eest varjule jääb. Puuko abiga peaks mets end ka Pokumaa külastajaile avama."
Kuigi Pokumaa metsad ei ole looduskaitse all, majandatakse neid tarbe- ja küttepuidu varumisel säästvalt, et paiga maaliline ilme säiliks. Niisiis müttame Pokumaa talgutel mootorsaagidega ja teeme ka käsitööd kirveste ning kiinidega, et harvendada noorte kuuskede vahel kasvavaid remmelgaid. Proovida saab ka kahemehesaagi. Nii saab kuuskede järelkasvust kord esinduslik ja mühisev kuusemets, kus külastajaile küllaldaselt silmarõõmu jätkub.