Kõige kaunimal südasuvisel ajal kutsume talgulisi nautima värsket õhku, kaunist loodust ja mõnusat talgutööd oivaliste kuplitega pikitud maastikul Haanjas. Maarjamaa kagunurga hunnitult mitmekesine miljöö hõlmab nii põllumaid ja külasid kui ka metsi ja soid. Vaatamisväärsustest on tuntumad Suur Munamägi, Rõuge ürgorg ja järvestik, Kütiorg ning Hinni kanjon. Haanja on aga väärtuslik ka seetõttu, et siin asuvad mitmete kaitsealuste liikide elupaigad. Üks neist liikidest on käesoleva talgu peakangelane harivesilik.
Harivesilik on peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eesti savise pinnasega aladel elutsev kahepaikne, kes meenutab oma kujult sisalikku. Harivesiliku krobeline ja tume nahk eristab teda väiksemast ja siledamast ning märksa tavalisemast suguvennast tähnikvesilikust. Harivesiliku kõhupool on edevalt oranž või erkkollane ning pikitud mustade täppidega. Sigimishooaeg muudab nende salamanderlaste sugukonda kuuluvate kahepaiksete välimuse veelgi silmatorkavamaks ja uhkeldavamaks: isaslooma seljale kasvab kõrge ja hambuline hari. Nii meil kui mujal Euroopas ohustab harivesilikke kudemiseks sündsate väikeveekogude nappus. Sigitiigid on tihtipeale kaladega asustatud; halvemal juhul kinni kasvanud, kinni aetud või kuivendatud.
Harivesilikele eduka pereelu tagamisel ja järelkasvule täiskasvanuikka jõudmiseks võimaluse andmisel saavad talgulised omalt poolt jõudsasti kaasa aidata. Haanja talgute käigus eemaldame sigitiikide kallastelt võsa, et veekogud püsiksid avatuna ja vesilikele sobilikena. Talgutööle lisab vürtsi rahvusvaheline seltskond: eestlastega külg-külje kõrval on rassimas Belgia noored, kellega saab ühise töö ja puhkehetkede käigus maailmaasju arutada ning Haanja loodusvõlusid avastada.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).