Mis teeb eriliseks Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulõugaste südames asuva Silma looduskaitseala? Lisaks sellele, et madalmereline piirkond on üks tähtsamaid mageveekalade kudemispaiku Väinamere piirkonnas ja laiduderikas Haapsalu laht on oluline pesitsuspaik tuhandetele vee- ja rannikulindudele. Lisaks sellele, et ala muudab ainulaadseks siinsete maastike ja eluslooduse mitmekesisus ning jätkuv maakerge?
Pakud Tahu rannaniit? Tubli, juba päris soe! Tõepoolest, see veel lagedana säilinud maariba on kui saadik ajastust, mil siin ligi tuhandel hektaril laiunud rannaniitudel heina tehti ja loomi karjatati ja selliselt looduse ja inimese koostoimes elurikkuse õitsenguks võimalused loodi.
Ah et ka niidurüdi? Hurraa – oled täiesti küps oma tööpanuse andmiseks ELFi talgutel! Just niidurüdile, sellele valdavalt rannaniitudel pesitsevale väikesele kurvitsalisele me taaskord appi läheme. Niidurüdi kui Eestis põlise rannaniitude ja rabade elaniku käsi ei ole viimastel aegadel just kõige paremini käinud ning tema arvukus on langenud sedavõrd, et tema püsimajäämine Eestis ja kogu Läänemere kallastel on suure küsimärgi all. Tänapäeval pesitseb niidurüdisid Läänemere ümbruses veel ainult 500 paari, neist umbes 140 Eestis.
Niidurüdi elupaikade säilimine sõltub niitudel loomade karjatamisest ja heina niitmisest ja tema arvukuse languse peamine põhjus on olnud sobivate pesitsusalade – rannaniitude – hooldamata jätmine. Ka on rüdi väga truu oma pesapaigale, tulles alati samasse pesitsuskohta tagasi. Seda teeb ta ka siis, kui pesapaik on kinni kasvamas, mistõttu osutub kergeks saagiks röövloomadele ja -lindudele.
Kas kiiresti hääbuva arvukusega lindu õnnestub päästa või mitte, näitab vaid aeg, aga kindlasti ei ole põhjust seni käed rüpes oodata. Nii ongi ELFi talgulised juba aastaid rüdi hea käekäigu nimel rannaniitudel vaateid avanud, mis inimese ja loomade abita muidu kinni kasvama kipuvad. Tänavugi jätkame Tahu puhastamist kadakatest ja pealetikkuvatest mändidest. Tublile töötegemisele lisaks naudime imelisi vaateid Saunja ja Haapsalu lahele ning ELFi talgute ööloomade aastale kohaselt proovime putukateadlase Urmas Jürivete abiga määrata ka oma elu esimesed ööliblikad!
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.