Harilaid on ELFi talgulistele tuttav – siin asub Saaremaa viimane looduslik kõrede elupaik. Juba kahel suvel oleme siin käinud kõre asurkonna säilimise heaks nende sigitiikide ümbrust puhastamas ja võsast välja raiumas. Kõre (Bufo Calamita) on jätkuvalt sihiks ka sel korral – uus on aga töö ja lähenemine.
Varasemate aastate talguliste jõupingutused on olnud selle asurkonna elushoidmisel üliolulised, kuid vaid väiksele alale keskendudes jääks sealset kõreperet igaveseks kummitama oht surra täielikult välja mõne juhusliku äparduse tagajärjel. Õnneks asus RMK tänavu taastama kõrele sobilikke elupaiku lausa poolesajal hektaril, seda suurte masinate abiga. See annab lootust, et haruldast kahepaikset ei pea seal mõnede aastate pärast enam kahekäe näppudel kokku lugema, vaid appi tuleb võtta terve suure seltskonna näpud ja varbad.
Meie tööks saab olema raiejäätmete koristamine ja põletamine suurte masinate tööplatsil, et tagada kõrede elupaiga taastumine võimalikult kiiresti ja hästi. Oma tööst väsinud keha kosutame Viidumäel hea söögiga köögis, sooja leiliga saunas ja magusa unega pehmetes voodites.
Aga paigast endast kah: Harialaid Vilsandi rahvuspargi Saaremaa osas on Eestimaa üks kõige rahutuma rannajoonega paiku. Ohtra lahtise liivaga kaunis rand muudab oma kuju pea iga kord, kui liigub rohkem jääd või möllab suurem torm, põhjustades nii kõva peavalu kaardijoonistajatele ja majakaehitajatele. Maalt rahutu rannajoone kiusu läbi merre sattunud ja seal vahepeal viltu vajunud majakat võib pidada selle ala kuulsaimaks maamärgiks.