Karula rahvuspark on mõõtmetelt meie rahvusparkidest kõige väiksem, kuid siinses looduses leidub külluslikult mitmekesisust. Lõuna-Eestile omaste kaunite kuplite vahelt leiab nii aastatuhandete jooksul inimmõjul kujunenud pärandmaastikke kui ka põliseid metsamassiive. Järved ja metsasalud vahelduvad hajataludega ning hea õnne korral võib kohata mitmeid kaitsealuseid liike nagu näiteks must-toonekurge, mudakonna või harivesilikku. Siinseid taimekooslusi on aga asunud ohustama invasiivne võõrliik nimega verev lemmalts.
Verev lemmalts on meie kodumaal võõrliik, mis kõrge kasvu ja kiire leviku tõttu tõrjub kohalikku taimestikku. Karula rahvuspark on üks neist kohtadest Eestis, kus nimetatud taim on vohama hakanud. Pilkupüüdvate roosade õite tõttu on verev lemmalts populaarne aianduses, kust ta on väga vastupidava liigina levinud ka mujale. Ainus tõhus viis, kuidas lemmaltsaga võitluses võitjaks jääda, on taime hoolikas käsitsi väljarohimine, mis on inimestele täiesti ohutu tegevus. Juba rohitud taim võib aga kergesti uuesti juurduda ja seemneid toota, mistõttu ei tohiks verevat lemmaltsa lihtsalt maapinnale vedelema või suurde hunnikusse jätta.
Niisiis asume talgutel üheskoos vereva lemmaltsaga võitlusesse. Kuna tõrjet on vaja teha mitu korda suve jooksul, siis tegutsevad esimesed talgulised alal juba juuni lõpus ning teine grupp asub juuli lõpus niiöelda järelnopet tegema. Mõistagi ei koosne talgud ainult tööst ja vabal ajal saame nautida nii Karula võrratut loodust kui ka ehedat suitsusauna Kaikamäe Seltsimaja ligidal Tuhka talus.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.