Tunamullu, umbes samal ajal kutsusime talgulisi Manilaiule pakilistel asjaoludel - tormine meri oli heitnud kõrede sigitiiki mõndagi sellist, mis oleks kõrede sigimise tuksi keeranud. Seekordne pakilisus tuleb hoopis rõõmsamast asjaolust - värskelt omaniku vahetanud ja aastaid hoolduseta rannaniidu tükk tuleks karjatamiskorda saada enne, kui sealsete elukate kudemise ja pesitsemise tuhin meid ettevaatlikult taganema sunnib.
Manilaid on suure Kihnu väike sõsar. Siin kuuleb lisaks kõre laulule veel iseäralikku Kihnu murrakut ja näeb lehvivais seelikuis naisi toimetamas. Meie väikesaared on elanike alalhoidlike eluviiside tõttu heaks kodukohaks paljudele liikidele, kes on mujalt Läänemere kallastelt juba kadunud või kadumas. Inimeste tegutsemine rannakarjamaadel ja saarel tervikuna hoiab elurikkust sellisena, millisena mäletavad teda meie vanavanemad.
Sellel varakevadisel tegusal väljasõidul sinna ootab meid aastaid hoolduseta seisnud rannaniidu osa kahe heas seisus niidulapi vahel, mis peale omanikuvahetust on saanud uue väljavaate. Selleks, et juba suvel seal mõnusalt loomi karjatada saaks tuleks sealt enne rändlindude saabumist ja kõrede virgumist roogu niita ja koristada. Tööst väntsutatud keha saab turgutada Riida talu abiga toidulauas ja soojas saunas.
Talgutele on toeks kõre heaks annetanud ja Riida talu lahkus.