Kevad ei ole enam kaugel ning talguhooaeg võtab tuure üles. Märtsikuisel nädalavahetusel saab osa võtta kukemarjanõmme taastamistöödest Rammu saarel, kus võtame maha mände ja põletame oksad lõkkes. Lõõmavate tulekollete juures tegutsedes pole muret, et märtsikuise ilmaga jahe hakkaks. Ihuliikmetesse mõnusat soojust toovale talgutööle lisaks jätkub Rammul aega vahvateks avastusteks nii kohalikus looduses kui pärandkultuuri objektidel.
Kolga lahes asuv ruutkilomeetrine Rammu saar on tõeline avastamisväärt pärl. Nimelt asuvad siin omapärased kukemarjanõmmed, kus sügavrohelised kukemarjamättad pehme laiuva vaibana maad katavad. Lisaks harilikule kukemarjale kasvab siin Eestis haruldast alamliiki põhja-kukemarja, mis teeb Rammu looduse veelgi hinnalisemaks.
Ajalooliselt oli Rammu saar puudest täiesti lage ning siin asus umbes 100 elanikuga kaluriküla. Eesti ajal jõuti isegi oma algkooli rajamiseni. Külaidüll lõppes 1950. aastate alguses, kui elanikud sunniti Nõukogude armee poolt lahkuma. Külastajatele suletud saarele asuti 1980. aastatel istutama männimetsa. Hiljem aga selgus, et korralikku palgimetsa siin kasvatada pole võimalik ning jändrike ja okslike tüvedega mändide all sureb välja alustaimestik. Mõistagi on nõnda hävinemas ka haruldane nõmmemaastik ning Rammu muutumas liigivaeseks männisaareks. Siiski pole veel hilja tehtud kahju ümber pöörata ning mändide maharaiumisega kukemarjapuhmaste seisukorda parandada.
Rammul jätkub talgutöö kõrvalt küllaldaselt aega otsimaks vana külakoha vundamentide jälgi, tutvumaks Eesti saarte ühe väikseima kalmistuga ning utsitamaks meie kohapealset võõrustajat Madist rääkima saarega seotud põnevaid lugusid.
Talguid kaasrahastab RMK.