Piklik ja kitsuke Manija ehk Manilaid oli varemalt tõeline kõrede paradiis, kus valjud konnakontserdid olevat lausa magamist seganud. Tänaseks on laiu kõreasurkond suuresti kahanenud, kuid häving ei ole veel pöördumatu. Vahepealsetel aastatel paiguti unarusse jäetud rannaniite ja karjamaid hooldades on võimalik taastada siinsel maastikukaitsealal kõrele meelepäraseid elupaiku.
Kõre, kelle tunneb ära piki selga jooksva triibu järgi, ei huvitu hüppamisest ning liigub paigast paika mööda maapinda tatsates. Seetõttu on teda kohalike elanike seas ka ronikonnaks kutsutud. Iseloomulikust liikumisviisist tulenevalt vajab juttselg-kärnkonn ehk kõre avatud rannaniite, kus leiduks kõhutäiteks maitsvaid putukaid ning sigimiseks sobilikke tiike.
Manilaiu rannaniitude pindala oli taasiseseisvumise algusaastateks kahanenud paarikümne hektarini. Õnneks on viimased 10-20 aastat jõudsalt asutud rannaniite taastama ja karjatama ning kõrepopulatsiooni tulevik on võtnud helgema pöörde. Pärandmaastike hooldamisest saavad lisaks kõrele kasu ka mitmed kaitsealused taimeliigid, nagu näiteks käpaline harilik muguljuur.
Huvi Manija pärandmaastike hooldamise vastu kasvab aasta-aastalt ning tegutsejate hulka on lisandunud üks uus perekond, kes soovib oma maalappi kõresõbralikult hooldama asuda. Niisiis tõttamegi talgulistega appi, et nimetatud karjamaale ehitada piirdeaed ning niita ala vanast roost puhtaks. Karjamaa kõrval asuvad sobilikud sigitiigid, mistõttu oleks kõredel siinkandis kindlasti palju toimetamist.
Tööst vabadel hetkedel saame uudistada põnevat laidu ning õdusas Riida turismitalus puhata, keha kinnitada ja kõrejuttu puhuda.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).