Silmapiiril terendavad madalsood ja valgete tüvedega kased ning õhtuti kaikuvad põlluservades rukkirääkude hüüud. Külatanumaid ilmestavad siniseks raamitud akendega vanad talumajad ning slaavlaste südamlik külalislahkus teeb hinge soojaks. Maastik näib korraga nii tuttavlik kui ka võõrapärane: just nii võiks kokku võtta Valgevene iseloomustuse. Kas tahaksid seda kõike oma silmaga näha ja sealse looduse kaitsel abiks olla? See võimalus avaneb juba juunis, sest kolmandat aastat järjest jätkub vahva traditsioon: koostöötalgud Eesti ja Valgevene vahel. Tänavused talgud viivad meid Lõuna-Valgevenesse Sporovsky kaitsealale.
Nii Lõuna-Valgevenes ja Põhja-Ukrainas kui ka osaliselt Poolas ja Venemaal paikneb Ida-Euroopa lauskmaal ajalooline piirkond nimega Polesje. Siinseid elanikke on kutsutud polištšukkideks ning nende räägitavad murded on segu ukraina ja valgevene keeltest. Just siin asub peaaegu 200-ruutkilomeetrine Sporovsky kaitseala. Tegemist on Polesje ühe suurima madalsoo ja luhtadega, mida on kasutatud peamiselt heinateoks ja vähem karjatamiseks. Siin asub ühe ohualti linnuliigi, nimelt tarna-roolinnu oluline pesitsusala: tervelt kümnendik selle liigi Euroopa populatsioonist kasvatab oma pojad üles Sporovskys.
Seoses traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumisega niidetakse sealseid heinamaid üha vähem ning soode kuivendamine tõttu võtab endistel avatud ja lagedatel maastikel võimust võsa. Rahvuslikke traditsioonide ja kohalike koosluste hoidmiseks taastatakse seal endisaegset maastikku võsa hävitamise läbi. Lisaks tarna-roolinnule saavad sellest tegevusest kasu ka mitmeid teised haruldased linnuliigid ning samuti kahepaiksed.
Talgutööst vabal ajal tutvume piirkonna eluoluga ning külastame mõnd suuremat linna.