Saja aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti maastikupilt paljuski muutunud. Kunagiseid avaraid rannaniite on varasemaga võrreldes kordades vähem ning säärane elupaikade kadu on kehvasti mõjunud nii mõnelegi liigile. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks selliseid liike, kelle arvukuse vähenemine on otseses sõltuvuses rannaniitude kinnikasvamisega.
Rannaniitude kinnikasvamise ja metsastumise peamised põhjused on karjatamise ja niitmise vähenemine ning maaparandustööd rannikualadel; samuti liigne väetamine. Kuna kõre ei hüppa, vaid liigub hiiretaolise kõnnakuga mööda maad, vajab see liik elupaigana just avatud maastikku, kus on liikumisruumi, liivikuid ja sigimiseks sobilikke lompe. Huvitaval kombel on mõned asurkonnad leidnud pelgupaiga vanades liivakarjäärides, sest sealne avatud ja liivane tehismaastik ajutiste lompidega on just see, mida kõredele tarvis.
Vatla karjäär Pärnumaal on üks sellistest paikadest, kus kõred on ennast sisse seadnud ning inimeste poolt tehtud hooldustööde abiga on arvukus tõusuteel. Karjääri on võsast puhastatud ja päikesele avatud. Võsatöö pole aga veel lõppenud ja talgulistel on siinkohal võimalus kõre heaks oma abikäsi ulatada. Talgutööks saab olema mahaniidetud peenvõsa kokkukorjamine ja põletamine. Eksperdina on kambas Ilona Lepik, kes viib talguseltskonna kõre eluoluga kurssi.
Lisaks on Saastna talgu tänavu kuulutatud ööloomade teema-aasta talguks: putukateadlase Allan Selini juhendamisel saab siin kaasa lüüa ööliblikate püügis ja määramises.
Fotol on Kumari laiul kohatud kõre, kelle jäädvustas pildile talguline Merja Roostalu. Varasematel aastatel toimunud kõretalgutest loe siit.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).