Piklik ja kitsuke Manija ehk Manilaid oli varemalt tõeline kõrede paradiis, kus valjud konnakontserdid olevat lausa magamist seganud. Tänaseks on laiu kõreasurkond suuresti kahanenud, kuid häving ei ole veel pöördumatu. Vahepealsetel aastatel paiguti unarusse jäetud rannaniite ja karjamaid hooldades on võimalik taastada siinsel maastikukaitsealal kõrele meelepäraseid elupaiku.
Kõre, kelle tunneb ära piki selga jooksva triibu järgi, liigub hüppamise asemel mööda maapinda tatsates. Seetõttu on teda nii kihnlaste kui Manija elanike seas ka ronikonnaks kutsutud. Iseloomulikust liikumisviisist tulenevalt vajab juttselg-kärnkonn ehk kõre avatud rannaniite, kus leiduks kõhutäiteks maitsvaid putukaid ning sigimiseks sobilikke tiike.
Manilaiu rannaniitude pindala oli taasiseseisvumise algusaastateks kahanenud paarikümne hektarini. Õnneks on viimased 10-20 aastat jõudsalt asutud rannaniite taastama ja karjatama ning kõrepopulatsiooni tulevik on võtnud helgema pöörde. Pärandmaastike hooldamisest saavad lisaks kõrele kasu ka mitmed kaitsealused taimeliigid, nagu näiteks käpaline harilik muguljuur. Niisiis tõttamegi talgulistega appi, et kohalikke rannaniite taastada ja kõre elujärge mõnusamaks muuta.
Tööst vabadel hetkedel saame uudistada põnevat laidu ning õdusas Riida turismitalus puhata, keha kinnitada ja kõrejuttu puhuda. Tule veeda mõnus suvelõpu nädalavahetus ja Muinastulede öö Manilaiul!
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.