Verev lemmalts on erksate õitega taim, mille lehed meenutavad roosilehti. Tegemist on Himaalajast pärit taimega, mida hakati ilutaimena Euroopasse tooma 19. sajandil. Nüüdseks on ta õhtumaades naturaliseerunud ning mitmes paigus suisa invasiivseks muutunud: kiire kasvu ja leviku tõttu tõrjub ta välja kohalikku taimestikku.
Lõuna-Eestis Karula kuplite vahel on üks selliseid paiku, kus on tarvis verevat lemmaltsa ohjata. Nimetatud piirkond asub Ähijärve kaldal metsasel alal. Niisiis on see talgu ideaalne paik, kus lämmatavalt palaval suveilmal kõrvetava päikese eest puude all varju otsida ning tööpausidel jahutavas Ähijärves supelda. Vereva lemmaltsa tõrjumiseks on kõige efektiivsem viis need õrnalt tõmmates maa seest eemaldada. Sealjuures kohtate kahtlemata nö “Nukitsamehe-efekti” ehk piltlikult väljendudes: nii kui selja pöörad on kõik jälle taimi täis. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et korduvalt sama ala läbi käies märkate üha uusi taimi, mis eelnevalt tähelepanuta jäid. Eriti keeruline on märgata niinimetatud “lemmaltsatitasid” ehk äsjatärganud verinoori taimehakatisi. Boonuseks selle töö juures on aga kahtlemata kaunis miljöö ja metsavaikus: ei mingit mootorsae põrinat või võsalõikuri võrinat.
Pärast tööd jääb talgulistele piisavalt aega, et nautida Karula rahvuspargi oivalist loodust ja vaheldusrikast kuppelmaastikku. Vaatamist jagub siin kahtlemata igale maitsele. Muuhulgas saab ühel õhtul ihu kasida ehtsas kohalikus suitsusaunas. Terves kehas terve vaim!
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).