Verev lemmalts ei ole Eestis pärismaine taimeliik, vaid on sattunud meie loodusesse aedadest, kus teda on kasvatatud kaunite õite tõttu. Lemmalts levib kiiresti ning moodustab tihedaid kolooniaid, kus taimed võivad kasvada lausa 3 meetri kõrguseks. Seetõttu on too võõrliik ohuks meie kohalikele taimekooslustele. Kiire leviku tagab eelkõige paiskviljade olemasolu. Nimelt lõheneb küps kupar plaksuga lahti ning paiskab tuhandeid seemneid kuni 7 (!) meetri kaugusele.
Karula talgutel ohjeldame üht vereva lemmaltsa kollet Ähijärve kaldal. Kuna taim viljub mitu korda suve jooksul, siis viiakse esimene tõrjetalgu läbi juuni lõpus ning meie rolliks on järelnope. See tähendab, et me tõmbame maast juurtega välja neid lemmaltsataimi, mis esimesel talgul märkamata jäid või on hakanud kahe talgu vahepealsel ajal kasvama. Viimased, niinimetatud “lemmaltsatitad”, on tihtipeale vaid mõne sentimeetri pikkused ja raskesti märgatavad. Tegemist on rahuliku zen-talguga, kus metsas linnulaulu ja puude kohinat kuulates taim-taime haaval lemmaltsa välja nopitakse.
Tänavu on kolmas suvi, mil siin paigas tõrjet teostatakse ning juba mullu oli näha, et tööst on kasu: taimi oli võrreldes esimese aastaga märgatavalt vähem. Niisiis võib juhtuda, et neil talgutel saab töö üsna ruttu valmis ning käed kibelevad justkui rohkema järele. Sellest ei maksa aga meelt heita, sest järelnoppetalgu mängib väga tähtsat rolli lemmaltsa leviku tõkestamisel ja ka väike panus on vajalik panus. Tööst vabal ajal avastame Karula rahvuspargi hunnitut loodust ja Kaika Laine kodukanti. Siinjuures katsume mitte ette jääda samal ajal toimuvale Kaika rattamaratonile. Kindlasti võtame ette ka supluse Ähijärves ning saame mõnusa suitsusauna-elamuse.
Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Kristel Jaago ja Auli Veske. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).