Verev lemmalts on võõrtaimeliik, kes on asunud siinses looduses hoogsasti levima. Kõrge kasvu ja kaunite roosakaslillade õite tõttu on ta olnud hinnatud ilutaim aianduses ning sealtkaudu ongi too liik Eestisse sattunud. Kiire leviku – taim võib viljuda mitu korda suve jooksul – ning tihedate kolooniate moodustumise tõttu on lemmalts ohustamas meie kohalikke taimekooslused. Eriti hästi levib liik hõredates metsades, raiesmikel ja niisketel lamminiitudel. Õnneks on võimalik verevat lemmaltsa väljanoppimise teel edukalt tõrjuda.
Seetõttu suundume Ähijärve äärde, kus verev lemmalts levib tihedas metsaaluses mööda ojakaldaid. Talgutööga alustati siin 2018. aastal ning juba mullu oli näha, et taimi on märkimisväärselt vähemaks jäänud. Niisiis on lootust, et kui veel mõned suved järjepidevalt tõrje teostada, saab invasiivset võõrtaimeliigist selles paigas jagu. Need talgud sobivad suurepäraselt rahu ja vaikust armastavale inimesele, sest kõrvu ei lukusta talgute lahutamatud kaaslased mootorsaed ja võsalõikurid. Õrnalt varrest tõmmates tuleb taim koos juurtega maast lahti ning neid hunnikusse ladustades tuleb jälgida, et juured jääksid väljapoole. Nii ei ole välja tõmmatud taimedel võimalik uuesti juurduda.
Kui talgutöö tehtud, naudime Karula rahvuspargi kaunist kuppelmaastikku ning tutvume siinse pärandkultuuriga. Kindlasti jätkub aega ka värskendavateks suplusteks Ähijärves ning ära saab proovitud kohalik traditsiooniline suitsusaun. Juhul, kui aega on ülearu, tegeleme pisut ka mudakonna sigitiikidest hundinuiade väljakitkumisega.
Soode teema-aastale kohaselt saab sellel talgul minna soolindude retkele, mida juhivad Urmas Abel ja Tarmo Evestus. Loe lähemalt soode teema-aasta tegevuste kohta. Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Kristel Jaago.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
NB! Enne talgutele registreerimist loe palun läbi koroonaviirusega seonduv info.