Soode osas on eestlastel nii minevikus kui tänapäeval olnud kahetised ja risti vastukäivad tunded. Sõdade ja katkude ajal olid soosaared talurahvale päästvaks pelgupaigaks, muul ajal aga ohtlikud ja salapärased maastikud, kuhu võis eksida ja uppuda. Ka tänapäeval on sood meie jaoks ühest küljest head jõhvikate korjamise ning räätsamatkale mineku kohad, kuid põllu- või metsamehe silmis võib tegemist olla kasutute märgade piirkondadega, kus ilma kuivendamata ei saa metsa kasvatada ega maad harida.

Talgulised Feodori-Tudu-Sirtsi soode talgutriatlonil 2019. aastal. Foto: Karl Miikael Kraav.

Tegelikkuses on aga sood asendamatud ökosüsteemid, mis ühelt poolt on mitmetele liikidele ainuvõimalikuks elupaigaks (nt. turbasamblad, rabapüü), teisalt aga magevee talletajad, üleujutuste ja põudade reguleerijad ning olulised süsiniku talletajad. Toimiv soo aitab kaasa inimtekkeliste kliimamuutuste leevendamisel, mistõttu on hädasti tarvis taastada kuivendusega rikutud sooalade veerežiimi. Selleks tuleks blokeerida vee väljavool soost, mida annab edukalt teha kuivenduskraavidele paisude ehitamisega. Tegemist on suurepärase lahendusega, sest kasutatakse kohalikku ja looduslikku materjali: turvast. Seal, kus kopaga ligipääs raskendatud, teevad paisuehitamise töö ära kümned ja kümned töökate inimkäte paarid.

ELFi soode teema-aastal on lisaks sootalgutele oodata ka erinevaid sooteemalisi loodusretki ning isegi üks väikene sookontsert. Talgutele saab ennast registreerida siin (saadaval olevate talgute nimekiri täieneb jooksvalt) ning soode teema-aasta plaanidest saab lähemalt lugeda siit.

Kohtume soos!