Laelatu puisniit Virtsu külje all hoiab Põhja-Euroopa taimede liigirekordit ühe ruutmeetri kohta. 76 taimeliigi kasvamine ühel ruutmeetril ei ole sülle langenud sohiga. Selle saavutamiseks läheb vaja nii häid eeldusi kui kõva tööd. Eeldused tippvormi hoidmiseks on Laelatul olemas – tööga saavad aidata talgulised.
Selleks, et selline harukordne liigirikkus kujuneks, on vaja paljude asjade kokkulangemist. Esmalt on Laelatul väga lubjarikas muld, mis on paljudele taimedele ainuvõimalik kasvutingimus. Siinne muld ei ole ka ülemäära niiske ega kuiv ja hakkama saavad nii need, kes kardavad kuivamist, kui need, kes ei armasta kasvada juurtpidi vees.
Puisniidul on ka väga varieeruvad valgustingimused – puude all kasvavad metsast tuntud taimed, lagedamatel lappidel klassikalised aasataimed. Siin leiavad oma õige koha nii nurmenukk kui maikelluke.
Aga tööst siis kah - Laelatu on kujunenud selliseks, nagu meie teda tunneme, sest siin on õige mitmed põlvkonnad läänemaalasi oma koduloomadele heina varunud, natuke tarbepuitu kogunud ning ädalal loomi karjatanud. Kõik need tegevused, eriti just niitmine, on aidanud liigirikkuse rekordil realiseeruda. Niitmine võtab kiirekasvulistelt taimedelt konkurentsieelise ja annab võimaluse ka väiksematele taimedele, kes muidu levivad vaid põlendikel, nõmmedel või teistel säärastel aladel.
Kui vanasti oli puisniidu heina talu toimimiseks hädast vaja, siis kaasaegne põllumajandus seda rikkust enam kõrgelt ei hinda. See on ka peamine põhjus, miks taluperedest pärit heinaliste asemel on neil päevil tööhoos hoopis loodust armastavad talgulised. Meie tööks on tänavu Laelatul kohalike inimeste poolt juba niidetud heina kokkuriisumine. Tööd teeme koos talgulistega Edela-Inglismaalt.
Laelatu talgud toimuvad Euroopa Liidu elukestva õppe programmi toel.