Verev lemmmalts ei ole Eestis pärismaine taimeliik, vaid on sattunud meie loodusesse aedadest, kus teda on kasvatatud kaunite õite tõttu. Lemmmalts levib kiiresti ning moodustab tihedaid kolooniaid, kus taimed võivad kasvada lausa 3 meetri kõrguseks. Seetõttu on too võõrliik ohuks meie kohalikele taimekooslustele. Kiire leviku tagab eelkõige paiskviljade olemasolu. Nimelt lõheneb küps kupar plaksuga lahti ning paiskab tuhandeid seemneid kuni 7 (!) meetri kaugusele.
Karula talgutel ohjeldame üht vereva lemmmaltsa kollet Ähijärve kaldal. Kuna taim viljub mitu korda suve jooksul, siis viiakse esimene tõrjetalgu läbi juuni lõpus ning meie rolliks on järelnope. See tähendab, et me tõmbame maast juurtega välja neid lemmmaltsataimi, mis esimesel talgul märkamata jäid või on hakanud kahe talgu vahepealsel ajal kasvama. Viimased, niinimetatud “lemmmaltsatitad”, on tihtipeale vaid mõne sentimeetri pikkused ja raskesti märgatavad. Tegemist on rahuliku zen-talguga, kus metsas linnulaulu ja puude kohinat kuulates taim-taime haaval lemmmaltsa välja nopitakse.
Tänavu on neljas suvi, mil siin paigas tõrjet teostatakse ning on näha, et tööst on kasu: taimi on aasta-aastalt üha vähem. Niisiis võib juhtuda, et neil talgutel saab töö üsna ruttu valmis ning käed kibelevad justkui rohkema järele. Sellest ei maksa aga meelt heita, sest järelnoppetalgu mängib väga tähtsat rolli lemmmaltsa leviku tõkestamisel ja ka väike panus on vajalik panus. Tööst vabal ajal avastame Karula rahvuspargi hunnitut loodust. Kindlasti võtame ette ka supluse Ähijärves ning saame mõnusa suitsusaunaelamuse.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).