Kevadel võib mõnest väikesest Kagu-Eesti tiigist kosta salapäraseid koputusi. Niimoodi häälitseb tiigipõhjas mudakonn. Liik asustab nii liivaseid alasid kui ka põllumajandusmaastikke, aiamaid ja peenraid, ehk teisisõnu kohti, kus pinnas on kerge ja sõmer. Nimelt on mudakonn väga varjatud ja öise eluviisiga kahepaikne, kes veedab päeva pinnasesse kaevunult ning ronib toidujahile alles õhtuhämaruses. Tagajalgadel asuvad tal kaevetööks justkui loodud pöiaköbrukesed.
Mudakonna iseloomustavad väike ümar keha, suured silmad ja püstised pupillid (teiste Eesti kahepaiksete pupillid paiknevad horisontaalselt). Intensiivse põllumajanduse ajajärgul kaovad mudakonnale sobilikud mitmekesised ja vahelduvad maastikud. Lisaks on mitmed sigitiigid võssa kasvanud või hoopistükkis kaladega asustatud, kes kudu ja kullesed nahka pistavad. Karula rahvuspark on üks paiku Eestis, mis on mudakonnale meeltmööda. Siin leidub veel rikkaliku pärandkultuuriga loodusmaastikke ning on säilinud sajandivanused taluhooned ja põllupaigad.
Karula talgutel parandame ühe tiigi valgus- ja hapnikuolusid, kitkudes välja hundinuiasid. Nii loome mudakonnadele paremad tingimused sigimiseks. Seiklushimulisemad saavad kahlajapükstega tiiki sisse minna. Tööst vabal ajal tutvume siinse kauni kuppelmaastikuga ja saame nautida ka kohalikku traditsioonilist suitsusauna.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).