Eesti leidub üle 10 kibuvitsa perekonda kuuluva liigi, mis näivad harilikule silmale üpriski sarnased. Seetõttu ei ole ka vanarahvas liike eristanud ning on neid kõiki kutsunud ühtmoodi kibuvitsaks ehk valuvitsaks, sest kibu tähendab murdes valu. Kibuvitsade õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Tavaliste kodumaiste liikide kõrval, nagu näiteks mets-kibuvits ja kutsik-kibuvits, leidub aga ka metsistunud kultuurliike, kellest üks on asunud ohustama meie rannikukooslusi. Selleks taimeks on kurdlehine kibuvits.
Kui 2019. aastal levis meedias info, et Eestis hakatakse kurdlehist kibuvitsa tõrjuma, tekitas see paljudes nurinat ja pahameelt. Tegemist on ju ometigi kauni taimega ja miks peaks teda hävitama? Mõistagi ei lähe keegi koduaedade või linnahaljastuse kibuvitsapõõsaste kallale ja seal jäävad niinimetatud kartuliroosid jätkuvalt inimestele silmarõõmu pakkuma. Hoopis teine lugu on aga rannikualadega. Liivastel randadel, nõmmedel ja liivikutel vohab kurdlehine kibuvits laiuvate põõsastena, mille all muule taimestikule ruumi ei jää ning kannatada saavad meie rannikukooslused, sealhulgas ka kaitsealused taimed. Olgu nende seast siinkohal nimetatud näiteks rand-seahernes.
Kurdlehist kibuvitsa on teistest siinmail kasvavatest kibuvitsaliikidest kerge eristada kurruliste lehtede ja tomatit meenutavate viljade tõttu. Viimaste tõttu on jaapanlased liiki nimetanud ka rannatomatiks.
Põhjanaabrid soomlased on kurdlehist kibuvitsa talgukorras tõrjunud juba mitmeid aastaid ja nüüd on järg ka meie käes. Talgutööl, mida viiakse läbi Luidja maastikukaitsealal Hiiumaal, eemaldame kõigepealt oksakääridega suuremad võsud ning seejärel kaevame juurestiku välja. Tööst vabal ajal ootavad avastamist metsase Hiiumaa kaunis loodus ja oivalised liivarannad.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Eva-Maria Lass ja Katrin Loss. Talguid rahastab Keskkonnaamet.