Luidja maastikukaitseala on moodustatud 1962. aastal, et kaitsta aastatel 1904–1908 Karl Ahrensi juhtimisel istutatud liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut ehk rahvakeeli Luidja lepikut. Luidja lepiku rajamise tingis vajadus kaitsta rannateed, lähiümbruse põlde ning niite tuulega luidetelt puhuva tuiskliiva eest.
Harilik pihlenelas on invasiivne võõrliik, kuid mitte keelatud. Kui taim kasvab aedades ja on kontrolli all, siis ta loodust ei ohusta. Probleemseks muutub pihlenelas siis, kui satub loodusesse, kus laieneb jõudsalt ning võtab ära kasvukohad meie kodumaisetelt liikidelt.
Et pihlenelast jagu saada, tuleb taim koos juurtega maapinnast eemaldada ja taimed kas siis kohapeal põletada või mujal nõuetekohaselt hävitada. Esimene pihlenela tõrje tehti Luidjal 2025. aasta sügisel ning nüüd on aeg järelnoppeks. Kui tööd jääb väheks, siis kontrollime üle ligidal asuvad kurdlehise kibuvitsa tõrjealad ning teostame vajadusel sealgi järelnopet.
Nagu ikka jääb meil aega ka Hiiumaa avastamiseks ja peale tööpäeva saunas mõnulemiseks.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).