Ööbimine telgis
Erinevad tööd, koormus valitav
Puisniidud kuuluvad meie vanimate maastikuvormide hulka. Nad tekkisid ürgveise, piisoni ja ulukhobuse poolt lagedamaks söödud hõredamasse metsa. Heina hakati puisniidul tegema umbes 2000 aastat tagasi. Sellest ajast peale on erinevad taime-, putuka- ja linnuliigid kohastunud just puisniidul elamiseks. Möödunud sajandi teine pool tõi aga karjakasvatusse ja heinaniitmisse nii suuri muutuseid, et puisniidud hakkasid vaikselt kaduma ja võssa kasvama. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks on heina niitmine üliolulise tähtsusega. Vikatiga niitmine on mõnus lihaste treenimise võimalus, mille käigus saab üleliigne hein eemaldatud ning rohus toimetavatel putukatel, rohutirtsudel ja konnadel jääb aega vikatiterast ohutusse kaugusse pageda.
Palupõhja puisniit oli veel kümmekond aastat tagasi võssa kasvanud, nagu paljud omataolised. Aastaid ka ELFi talgute Suvekoolis niitmist juhendanud Avo võttis endale südameasjaks puisniit taastada ning 2017 oli esmakordne aasta, kus puisniidul üle paljude-paljude aastate suur heinaliste seltskond vikateid viibutas. Sellest ajast peale on see saanud iga suviseks traditsiooniks, mis toob üle Eesti ja ka kaugemalt rahvast kokku.
Nagu tavaks, pakub suvekool lisaks igule alati midagi ka mõistusele ja hingele. Sedakorda saame Raul Rosenvaldilt kuulda, miks on oluline hoida ja mõnel juhul ka taastada märgasid metsasid. Käelist osavust saab harjutada Taavi Rahusoo juhendamisel, kes juhendab kasetohu ja pajukoorest esemete meisterdamise töötubasid. Kirsiks tordil on laupäevaõhtune akustiline kontsert Anu Taulilt. Kindlasti jääb aega ka mõnusateks jutuajamisteks, ilusataks hetkedeks looduses ja kõigeks muuks heaks, mida Eestimaa suvi pakub.