Juulikuu viimane nädalavahetus viib talgulised Manijale. Kui veel 1980. aastatel on Manija kandnud ühe suurima kõrepopulatsiooniga saare tiitlit, siis praegu tuleb abikäsi ulatada, et kõikjal haruldaseks jäänud kõrele kudemispaigad säilitada. Kunagi Eesti rannaniite asustanud kahepaikse tunneb ära iseloomuliku hääle järgi.
Manilaid on suure Kihnu väike sõsar. Siin kuuleb lisaks kõre laulule veel iseäralikku Kihnu murrakut ja näeb lehvivais seelikuis naisi toimetamas. Meie väikesaared on elanike alalhoidlike eluviiside tõttu heaks kodukohaks paljudele liikidele, kes on mujalt Läänemere kallastelt juba kadunud või kadumas. Inimeste tegutsemine rannakarjamaadel ja saarel tervikuna hoiab elurikkust sellisena, millisena mäletavad teda meie vanavanemad.
Järglaste ilmaletoomiseks kõrele sobivad tiigid on taimestikuvabad ning puhaste kallastega, päikesele avatud ja kiiresti soojeneva veega. Selliste tingimuste hoidmiseks võetakse ette hooldustööd nii vees kui ka maal. Talgutel lööb kaasa kõre-ekspert Riinu Rannap, kes teab täpselt, kuidas kõrede elu Manijal kulgeb ja mida nad talgulistest mõelda võivad. Talgutöödeks on rannalõugaste puhastamine ja süvendamine. Seame end sisse Riida turismitallu, kus lisaks muidu mõnusale olemisele saab ka sauna, et talguhigi maha pesta.
Talgujuht Liis Kuusk.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.