Algselt küll Himaalaja elanik, on verev lemmmalts nüüdseks muutunud osaks Euroopa loodusest. Nimetatud liiki hakati õhtumaadesse tooma juba 19. sajandil, mil lemmmalts erksavärviliste õite tõttu ilutaimena populaarsust kogus. Kiire kasvu ja äkilise leviku tõttu – see roosilehti meenutavate lehtedega taim võib seemneid katapulteerida lausa 7 meetri (!) kaugusele – on verevast lemmmaltsast saanud oht meie kohalikele taimekooslustele. Selle liigi tõrje on suuresti käsitöö, mistõttu on talgulistel tema leviku piiramisel võimalik oluline panus anda.
Verev lemmmalts on taim, mis jõuab suve jooksul mitu korda viljuda. Nõndaks tuleb teda ühe hooaja jooksul korduvalt tõrjuda. Otepääl tehti esimene tõrjetalgu juuli alguses ning augustikuus teostame järelnopet. See tähendab, et me tõmbame maast juurtega välja neid lemmmaltsataimi, mis esimesel talgul märkamata jäid või on hakanud kahe talgu vahepealsel ajal kasvama. Viimased, niinimetatud “lemmmaltsatitad”, on tihtipeale vaid mõne sentimeetri pikkused ja raskesti märgatavad. Tegemist on rahuliku zen-talguga, kus linnulaulu kuulates taim-taime haaval lemmmaltsa välja nopitakse. Puudub teiste ELFi talgutega kaasaskäiv mootorsae põrin ja võsalõikuri võrin. NB! Sellel talgul pakutav toit on täistaimetoit ehk vaba loomsetest toorainetest.
Otepää kõrgustiku künklikel maastikel asuv looduspark hõlmab tervelt 222 ruutkilomeetrit, olles seeläbi Eesti suurim maastikukaitseala. Oivalisi vaateid pakuvad nii piirkonna kõrgeim tipp Kuutsemägi kui ka kodumaa üks kauneimaid veesilmasid – Pühajärv. Talgutööd kõrvalt võtame aega siinsete vaheldusrikaste maastike avastamiseks, mis on tekkinud loodusliku arengu ja inimtegevuse koostöös.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).