Kuidas teada saada, mitu metskitse elab mingil alal või terves Eestis? See on päris keeruline ülesanne, kui võtta arvesse, et metskitsed on väga liikuvad ja kangesti ühte nägu. Teadlastel on hinnangute tegemiseks mitmeid info saamise viise. Üks selline on ka ajuloenduse korraldamine. Ajuloenduse suur pluss on see, et siis on põhjust ka korraga rohkem loodusesõpru kokku ajada.
ELF kutsus esmakordselt talgusõpru imetajate ajuloendusele appi tänavu jaanuaris, kui oli tarvis välja selgitada, millised suurimetajad asustavad ühe raadiomärgisega ilvese koduterritooriumit.
Toonaste vabatahtlike innukus ja tublidus meeldis korraldajatele väga ja sama innukaid vabatahtlike oodatakse taaskord ajuloendusele. Sellel korral uurime koos Tallinna Ülikooli tudengitega palju elab suuri imetajaid tänavu alal, mida on sama meetodiga uuritud juba aastaid. Sellekorra andmed on kasulikud nii kiskjate toidulaua, kui teiste ökoloogiliste küsimuste paremaks mõistmiseks.
Ajuloendusel stardime laupäeva varahommikul, kui nii Tartust, kui Tallinnast liiguvad loenduspaikadesse bussid. Pimeda saabudes varjume Soomaa hostelis, et siis pühapäeval
uuesti metsa minna. Laupäeva õhtupooliku aiatavad sisustada ettekanded ulukiseire spetsailistidelt ja loodetavasti ka sau. Loendustööd on kavas lõpetada pühapäeva hilisel pärastlõunal.
Loendus ise käib ajuloenduse meetodil, ehk nii, et ühed (ajajad) kõnnivad rivis läbi metsa, ajavad loomad liikuma ja panevad nähtud loomad kirja. Teised (loendajad) seisavad vaatluspostidel ajuliini ees ja külgedel ja märgivad samuti nähtud loomad üles.
Ajuloendust korraldab Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond.