Puisniidud kuuluvad meie vanimate maastikuvormide hulka. Nad tekkisid ürgveise, piisoni ja ulukhobuse poolt lagedamaks söödud hõredamasse metsa. Heina hakati puisniidul tegema umbes 2000 aastat tagasi. Sellest ajast peale on erinevad taime-, putuka- ja linnuliigid kohastunud just puisniidul elamiseks. Möödunud sajandi teine pool tõi aga karjakasvatusse ja heinaniitmisse nii suuri muutuseid, et puisniidud hakkasid vaikselt kaduma ja võssa kasvama. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks on heina niitmine üliolulise tähtsusega. Vikatiga niitmine on mõnus lihaste treenimise võimalus, mille käigus saab üleliigne hein eemaldatud ning rohus toimetavatel putukatel, rohutirtsudel ja konnadel jääb aega vikatiterast ohutusse kaugusse pageda.
Palupõhja puisniit oli veel vaid loetud aastad tagasi võssa kasvanud, nagu paljud omataolised. ELFi talgute Suvekooli niitmise juhendaja Avo võttis endale südameasjaks puisniit taastada ning 2017 oli esmakordne aasta, kus puisniidul üle paljude-paljude aastate suur heinaliste seltskond vikateid viibutas.
ELFi talgute Suvekool on kujunenud omamoodi festivaliks, kus lisaks niitmisele toimub mitmeid põnevaid tegevusi nii suurtele kui ka väikestele talgulistele. ELFi talgute mereelustiku teema-aasta puhul toome mereranna otse Palupõhja – Lona Päll räägib merepärimusest. Jalutame Puisniidul koos Liis Kuresooga, kes tutvustab lamapuidu rikkalikku elustikku. Põnevates töötubades jagub rohkelt tegemist kõigile huvilistele. Muusikalisi elamusi pakuvad Kulno ja Leana. Vikatiga heinaniitmist õpetavad Avo Rosenvald ja Priit Kukk. Maitsva taimetoidu eest hoolitseb Epp Libe. Lisaks jagub harivaid ja mõnusaid jutuajamisi, erilisi hetki looduses ning kindlasti ka suuremaid ja väiksemaid üllatusi.
Talguid rahastab projekt: LIFE20 NAT/EE/000074 WOODMEADOWLIFE , mida rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.