Teist korda sellel suvel ootame talgulisi end kodudest välja ajama verema lemmaltsa tõrjumiseks. See kaunis lill ei ole küll ise midagi valesti teinud, ent võõras keskkonnas tal vabalt vohada lubamine võib halvasti lõppeda.
Karula kuplid ja nõod ning nendele ladestunud looduse ja kultuuri kihistused on rahvuspargina kaitse alla võetud, et kompaktsel alal säilitada seda, mis Lõuna-Eesti endast kujutab ning et tagada seal tegutsevale kogukonnale maa-ala loodusega heas harmoonias arenemiseks.
Suurimaks ohuks loodusele peetakse neil päevil maailmas elupaikade kadu - selle vastu on Karula kaitstud, sest kaitsekorra järgi ei tohi seal looduslikke ja pool-looduslike elupaiku hävitada. Küll aga ei aita mistahes kaitsekord Karulat järgmise suure ohu eest, milleks on invasiivsete võõrliikide pealetung. Selle vastu saab vaid aktiivse tõrjetegevusega.
Meie sellekordsete talgute eesmärk on vereva lemmaltsa tõrjumine Karula pärisaruniitudelt. See taluaedadest loodusesse levinud liik ei kujuta küll erinevalt mõnest teisest võõrast invasiivist otsest ohtu inimese tervisele, ent teeb vohades ikkagi loodusele märkimisväärselt kahju röövides elupaika põlistelt liikidelt ja muutes kogu ökosüsteemi.
Talgutööks on taimede niitudelt käsitsi välja kitkumine - rahulik ja jõukohane töö igasuguse füüsilise võimekusega talgulisele. Peale kitkumispäeva uurime Karula kandi metsi, käime ujumas ja saunas ning veedame õdusasti aega, sest sarnaselt suvise heinateoga toob ka niisama looduses viibimine talvise hingerahu.