Astangu piirkond on Tallinna suurim ja mitmekesiseim kahepaiksete elupaik, kus elab neli Tallinna viiest kahepaikseliigist. Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all, kuid metsade ja märgalade kuivendamise, kudemistiikide hävimise ja kliimamuutuste tõttu on nende arvukus vähenemas.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustali sõnul toimub Astangu tiikidesse igal kevadel konnade massränne ning sinna läheb lõunapoolsetest talvituspaikadest üle Astangu tee kudema igal aastal ca 2000 – 3000 konna. „Uuringud on näidanud, et Astangu tiigid on halvas seisundis, mistõttu kahepaiksete sigimine neis ebaõnnestub. Tiikide ümbrus on täis kasvanud võsa ja puid, mis varjavad valgust ning mille tõttu langeb tiikidesse lehti ja oksi, mis soodustavad vee kvaliteedi halvenemist. Aja jooksul on tiigid seetõttu mudastunud,“ lisas Uustal.

„Kahepaiksed suunduvad kudema tiikidesse, kus nad kunagi ilmale tulid, isegi siis, kui halva seisundi ja valgustingimuste tõttu pole see edukaks paljunemiseks enam hea paik. See mõjutab halvasti piirkonna kahepaiksete olukorda tervikuna ja viib populatsiooni hääbumise ja hävimiseni. Seetõttu on vajalik parandada piirkonnas kahepaiksete kudemisveekogude kvaliteeti, aga ka vähendada üle tänava rändel hukkumise riski,“ sõnas Tartu Ülikooli teadur, herpetoloog Riinu Rannap.

Kahepaiksete ränne talvituskohtadest sigimistiikidesse algab ilmade soojenemisel üldjuhul märtsis-aprillis. Alates 2015. aastast kehtestatakse Astangu tänaval konnade rändeperioodiks ajutisi liikluspiiranguid ja toimuvad traditsioonilised vabatahtlike talgud konnade üle tee aitamisel, eesmärgiga ära hoida konnade massiline hukkumine.

Eestimaa Looduse Fondi projekti „Konnad teel(t)“ talgujuht Kristel Saarm ütles, et vabatahtlikud on konnade uueks rändeperioodiks valmis. „Juba praegu jälgime olukorda veendumaks, et konnad pole veel liikuma hakanud ja tiikide ümbruse korrastamise tööd saavad alata. Kindlasti toimub aktiivne järelevalve ka tööde ajal. Kui avastame, et konnaränne on alanud, siis pannakse tiikide hooldustööd koheselt pausile – laseme konnadel rahulikult sigimistiikidesse ja sealt tagasi saada,“ rõhutas Saarm.

Konnade sigimistingimuste parandamine koosneb kahest etapist. Märtsi viimasel ja aprilli esimesel nädalal harvendatakse tiikide lõunakaldal puid ja põõsaid, et avada tiigid päikesele. Päikese käes kiiremini soojenevas vees arenevad konnakullesed kiiremini ja nende võimalused ellu jääda oluliselt paranevad.

Mais-juunis hinnatakse kahepaiksete sigimise edukust, et võtta kokku esimest etappi. Seejärel algab kahe idapoolseima tiigi puhastamise ettevalmistamine. Praeguste plaanide järgi toimub tiikide puhastamine augustis.

„Konnade teelt päästmine Astangul.