Konnarände algus on nihkunud aastatega järjest varasemaks. Praegu on Lõuna-Eestis mõned kahepaiksete liigid juba jõudnud kudeda. „Tänavu on konnarände kõrgaeg tõesti kiiresti kätte jõudnud. Tavaliselt hiljem virguvaid kärnkonni on praegu palju ja rohukonnad on juba paari päevaga kiiresti rännanud. Juba on kuulda nende pulmalaulu – nagu nurrumine kostab konnatiigist,“ ütles aastaid Ihaste konnatalguid eest vedanud Lenne Rähn-Kuusik. „Head meelt teeb, et huvilisi ja konnatalgupisikuga nakatunuid kohtab hilisõhtul rändepaikades järjest enam. Eriti tore on, kui tulevad lastega perekonnad – neile annan alati hea koha, kus lapsed kindlasti konni aidata saavad. Suureks abiks ohutuse mõttes on ka see, kui kohalikud omavalitsused tihedates rändekohtades liiklust piiravad. Muidugi on praegusel konnarände ajal kõige parem hilisõhtuseid sõite üldse vältida,“ lisas Rähn-Kuusik.
Kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all. „Kahepaiksed on väga tundliku nahaga ja kõigusoojased. Seepärast ei tasu talvetardumusest virgunud konni palju käega tõsta. Inimeste kehatemperatuur on neile kuum ning kasutatavad kreemid, parfüümid ja nikotiin on mürgised,“ ütles ELFi „Konnad teel(t)“ kampaaniajuht Birgit Purga. Tihedama liikluse korral tasub alati ennekõike mõelda iseenda ohutusele. Autojuhtidel soovitame rände tippajal ehk hilisõhtul kell 22–02 võimalusel autosõite vältida või olla eriti tähelepanelik lõikudel, kus sõidutee ristub konnade rändeteega. „Tiheda rände ajal võib mõne tunniga hukkuda tuhandeid isendeid ja sellel on kohapealsele asurkonnale juba märkimisväärne mõju. Seda eriti seepärast, et sigimisikka jõuab vaid umbes kolm protsenti täiskasvanud kahepaiksetest,“ rõhutas Purga.
Kohalikud organiseerivad vabatahtlikke konnatalguid kohtades, kus toimuvad suuremad ränded. ELFi töötajad jagavad kõigile huvilistele igal kevadel infot, et huvilistel oleks teadmised ja oskused, kuidas kahepaiksete päästmine oleks ohutu. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed kohalikke kahepaikseid paremini tundma. Lisaks sulgevad mõned kohalikud omavalitsused sõiduteed migratsiooni ajaks, nt Tallinnas Astangul ja Tartus Ihastes, ning transpordiamet paigaldab riigiteedel olevatele rändekohtadele hoiatussildid.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest kogu Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud ligi veerand miljonit kahepaikset. Algatust toetab tänavu LIFe projekt TartuROHEring.
