"Rõõm oli näha, et paunad on terved ja esimesed muutused juba paistsid," kiitis Jürgen. "Ühe korra peaks olema juba olnud sügisene suurem veetase ja samuti hiljutise lumesulamise järel. Just suurvete järel võiks olla näha suuremaid muutusi. Paunade sisse, kus vool on aeglasem, oli natuke kogunenud peenemat mudast setet ning mitme pauna väliskülje juurde voolava jõe kõige kitsama koha kõrvale oli vesi uuristanud sügavamad kohad. See oligi üks meie talgutööde eesmärkidest, et tekitada ühetaolisesse jõesängi eri sügavusega kohtasid. Eriti hästi on seda näha sügiseste talgute ehk kõige rohkem ülesvoolu jäävate paunade juures. Sinna tegime paunad tihedamalt ja seal on vähem paisjärve põhjustatud aeglasema voolamise mõju."

Lisaks tegi Jürgen järgmise põneva tähelepaneku: "Ühe pauna juures on näha minu jaoks eriti põnevat nähtust, kus pauna juures on vesi põhja kulutanud ja liiva edasi liigutanud. Pauna järel on näha, kuidas liivakeel on tasapisi järjest allavoolu rännanud. Sellise liivapõhja laineid nimetatakse ka säbarlainetuseks ja nende liikumine on juba omaette huvitav. Enamik kevadel istutatud puid paistavad samuti hästi kasvavat. Selle eest suured tänud Sirje Reinulale, kes istutatud puudele toetustokid pani, neid kastis ja kõrval kasvanud kõrgeid rohttaimi alla surus."

ELF tänab kõiki Jänijõel kaasa löönud vabatahtlikke!

Jänijõe talgutest on valminud ka õpetlik video: