Abruka. Saar, mida katavad sõnajalgadesse uppunud lehtmetsad ja pahklike jämedate tüvedega niinepuud. Siinsed paigad on kustumatult eestlaste mällu jätnud kirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Albert Uustulnd oma lustakate raamatute ja unustamatute tegelaskujudega. Abruka on kohane paik, kuhu kiirest argipäeva elust vahelduse saamiseks põgeneda ning lasta ajarattal omasoodu kulgeda. Aga mitte ainult. Abruka on ka paik, kus lisaks saareelu nautimisele ulatada abikäsi Eesti loodusele.
Soorüdi alamliik niidurüdi on rannaniitudel pesitsev lind, kelle arvukus on viimase 60 aastaga langenud kõigest 200 paarini. Peamiseks põhjuseks on ikka kasutuseta jäänud rannakarjamaade võsastumine. Nimelt ei sobi lühijalgsele niidurüdile kõrge taimestikuga alad – tema unistuste elupaik on loomade poolt madalaks söödud muruga rannikuala, kus leidub toidupoolist ehk selgrootuid pakkuvaid veesilmi ja mudalaike. Ühtlasi kujutavad võsatukad niidurüdile ohtu ka selles mõttes, et nende varjust saavad linde rünnata kiskjad. Niidurüdi on meelepärane kõhutäis nii rebasele, kährikkoerale ja mingile, kui ka hallvaresele, rongale, kalakajakale ja loorkullidele.
Seetõttu katsume niidurüdile abiks olla rannaniitude puhastamisel kadakatest ning edasise töö – uute kadakate pealekasvamise vältimise – teevad ära juba mägiveised. Talgutöö kõrvalt tasub kindlasti vaatama minna ka kunagist hirvede jootmiskohta. Esimene isahirv toodi Abrukale 1927. aastal, kuid kuna pruudid saabusid alles tükk aega hiljem, siis kippus armuvalus hirv paksu pahandust tekitama. Tolleaegne ajaleht kirjeldab hirve nõnda: “Ta sarwiline nägu ilmus südaöösi akna taha ja koputas. Siis poksis ta mööda seinu ja uksi. Magada ei saanud keegi. Eriti armastas ta palwetundidel käia. Keset liigutawat palvetundi wahtis ta oma koleda näoga aknast naistele näkku. Sageli juhtus, et naised põgenesid palwetundidelt, sest wa’ põrguline ise ilmunud akna taha.“. Niisiis olge Abruka sügavrohelises metsas jalutades valvsad – ehk on veel tänapäevalgi mõni põrguline liikvel.
Rüditalgutest saad lähemalt lugeda siit.
Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Ruve Kreek. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).