Otepää looduspark ei vääri külastamist üksnes talvel. Loodusesõber, kelle südame paneb kiiremini põksuma kihav elurikkus, peaks siia asja tegema pigem kevadel, kui veed vulisevad, linnud laulavad ja pungad puhkevad.
Otepää kuulsad kuplid oma erinevustega niiskuses ja mullatüüpides loovad ohtralt elupaiku erinevat liiki loomadele ja taimedele. Isegi ühe künka põhja- ja lõunapoolne külg on vahel erinevad kui öö ja päev. Kui lisada siia veel inimese mõju, saame kokku ühe maastikuliselt kirevama Eestimaa piirkonna.
Looduskaitse all olev Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne. Harivesilik eelistab väikseid järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Harivesilike peamiseks ohustajaks on veekogude kinnikasvamine. Kui veekogusid enam ei kasutata, kasvavad need kõrget veetaimestikku täis ja võsastuvad. Ladestuvate taimeosade tõttu hakkab ladestuma muda ja veekogud muutuvad hapnikuvaesteks, mis pärsib kudu ja kulleste arengut. Ajapikku sellised veekogud võsastuvad täielikult ja kaovad.
Üle-eestilise talgupäeva aegu on vabatahtlikel hea võimalus ELFi talgute raames harivesilikke aidata. Otepää kuplilisel maastikul asub palju harivesilikele sobivaid tiigikesi, mida tuleks igal kevadel hundinuiadest puhastada, et kinnikasvamist ära hoida. Tõmbame jalga kalamehe säärikud, kummikud või sulistame (soojema ilma korral) paljajalu tiigivees ning tõmbame tiikidest välja hundinuiad, pajud jm. Kindlasti saame rohkem teada nii harivesilikest kui ka teistest kahepaiksetest. Talgupäevadesse mahub ka väike matk Otepää looduspargis ning kosutav saunaleil.
Talgujuht on Eneli Luts.