Kesselaid on Eesti üks vanimaid, kõrgemaid ja ühtlasi ka kaunemaid laide. Kuigi ilu on teatavasti vaataja silmades, siis kahtlemata ei jäta kedagi külmaks maalilised vaated majesteetlikule pankrannikule, eriti juhul, kui saarele lähenetakse paadiga õhtupäikese kuldsete kiirte säras. Küll aga on paljude väikesaarte ajaloole sarnaselt ka Kesselaid jäänud pärast maailmasõdu inimasustuseta ning maastikud hoolduseta. Seetõttu on siinsed loopealsed ehk õhukese paepealse mullaga liigirikkad rohumaad, mis on tekkinud ja püsinud käsikäes loomade karjatamisega, mattunud kadakavõsa alla.
Loopealsed ehk alvarid on maailmas vähelevinud: lõviosa neist asub Ölandil, Gotlandil ning Eesti rannikualal ja saartel. Sestap lasub meil äärmiselt oluline vastutus kodumaiseid haruldasi ja eripärase taimestikuga pärandmaastikke säilitada. Kesselaiul on talguid peetud juba mitmeid aastaid ning kadakate alt vabanenud maad aitavad hooldada mägiveised ja lambad. Siiski on saarel veel mitmeid maalappe, mis ootavad töökate talgukäte abil kadakate eemaldamist ja endisaegse ilme taastamist. Käsitööhuviline talguline võib omale siit saada nii mõnegi uimastava lõhnaga kadakajupi, millest õhtul lõkketule valgel puulusikat või amuletti voolida.
Teatavasti ei koosne ELFi loodustalgud ainult tööst, vaid aega jäetakse ka kohaliku looduse avastamiseks. Niisiis tasub vabal ajal tutvust teha nii siinse pärandkultuuriga – mitmed kvaliteetsest kohalikust paekivist ehitatud endiste külahoonete ja kunagise karjamõisa müürid on tänini vaadeldavad – kui ka metsmaasikatest pakatava maastikuga. Kesselaiu klindilõigult tasub otsida põnevaid kivimoodustisi, niinimetatud Kesse valvurit ja Kalevipoja istetooli. Ühtlasi pakub saare laguunitaolises abajas paiknev laagriplats võrratuid vaateid päikeseloojangule.
Talguid rahastab LIFE projekt „Loodusrikas Eesti“ (LIFE-IP ForEst&FarmLand).
