Nigula kandi rabatalgud pakuvad erakordseid elamusi. Võib julgesti väita, et need on ühed eriilmelisemad talgud meie hooajas. Vanade kuivenduskraavide tammitamist looduslike vahenditega pole ilmselt paljud proovinud. Miks ja kuidas seda tehakse? Tule vaata järgi!
Rabad on ühed meie ürgsematest eluslooduse kooslustest ja kuuluvad põlislooduse näidisalade hulka. Rabades on endale elupaiga leidnud liigid, kes hindavad puhast ja rahulikku elukeskkonda. Nii nagu paljud linnainimesed otsivad rabadest hingekosutust on need paigad aastatuhandeid pakkunud kodurahu erinevatele selgrootutele, lindudele ja loomadele. Puutumatu ja inimestest häirimata paik on olnud rahukohaks poegade kasvatamisel ka paljudele meie suurulukitele.
Märgalad on olulised puhta magevee hoidjad ning väga paljude muude ökoloogiliste funktsioonide täitjad. Et kunagi tehtud vigu parandada ja soode soodsat seisu taastada, on hakatud soid neid soonivate kraavide mõjust vabastama, kraave tammitades ja kinni ajades. Põhja-Liivi kandis kasutatav ja talgutega testitud meetod, kus tamme tehakse turbapätsidest on üks toredamaid, sest ei jäta loodusesse ülemäära tehislikke jälgi.
Meie tööks nendel talgutel ongi turbapätside lõikamine ning tammiks ladumine. Vabal ajal saab teha tutvust Nigula ja Sookuninga rabadega, matkata laudrajal, käia linnutornis päikseloojangut püüdmas ning nautida saunaleili.
Talgujuhid Toomas Muuli ja Pille Pirn.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.