Konnaränne toimub sel aastal väga hüppeliselt – mõnes piirkonnas on juba esimesed konnad teel, kuid mõnes rändepaigas pole veel liikvel ühtegi konna. „Märtsi soojemad ilmad justkui võinuks juba konnarännet tähendada, kuid liiga jahedad ööd ja kuivus rändeks ei sobi,“ ütles kampaania „Konnad teel(t)“ üks eestvedaja Birgit Purga. „Ilmaennustusi vaadates on tõenäoline, et lubatud külmade öödega ränne jälle väheneb ja hoogustub taas, kui ööd on taas plussides,“ lisas Purga.
Kõik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all ja nad mängivad ökosüsteemides olulist rolli. Sigimisikka jõuab kullestest vaid 3% ja tegemist on ühe kiiremini väljasureva liigigrupiga maailmas. Seetõttu on igati vajalik rände ajal hukkuvate konnade abistamine.
Autojuhtidel palutakse konnarände tipptundidel – hilisõhtul kell 22–02 – võimalusel sõite vältida või olla eriti tähelepanelik lõikudel, kus teed ristuvad konnade rändeteedega. „Tiheda rände ajal võib mõne tunniga hukkuda tuhandeid konni ning see mõjutab kohalikku asurkonda märkimisväärselt. Lisaks tuleks arvestada, et tee ääres võib olla konnatalgulisi,“ ütles Purga.
Kahepaiksete aitamiseks korraldavad vabatahtlikud üle Eesti enda kodukandis konnatalguid. „Vabatahtlike konnatalguliste hulk pidevalt suureneb,kuigi hilisõhtuti konni abistamas käia ei ole just mugav. On tekkinud mitmeid kohalikke konnapäästegruppe, kes juba aastaid kahepaikseid abistavad,“ ütles vabatahtlike koordinaator Kadri Aller. „Palume kõigil, kes kahepaikseid abistama tahaksid minna, enda ohutusele eriti tähelepanu pöörata. Seepärast soovitan enne korraldajatega ühendust võtta,“ lisas Aller.
Algatus kogub infot konnarände asukohtadest. Nendest saab teada anda „Konnad teel“ kaardirakenduse abil kodulehel. Enne konnadele appi minemist, tasub kindlasti algatuse „Konnad teel(t)“ kodulehel ennast infoga kurssi viia.
Konnatalgutel osalevad vabatahtlikud aitavad konni üle tee, loendavad neid ning määravad liigiti. Kogutud andmed on olulised nii teadlastele kui ka teede planeerijatele. Samal ajal õpivad talgulised paremini tundma Eestis elavaid kahepaikseid.
Mõned omavalitsused piiravad rände ajaks liiklust konnade rändekohtades, näiteks Tallinnas Astangul ja Tartus Ihastes. Riigiteedel paigaldab hoiatussildid Transpordiamet.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub alates 2012. aastast. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu rände ajal teedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, suurendada inimeste teadlikkust ning kaardistada rändekohti üle Eesti. Aastate jooksul on vabatahtlike abil autorataste alt päästetud 265 253 kahepaikset. Tänavu toetab algatust Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartus LIFE projekt TartuROHEring.
