„Naljatades ütlesime sellel aastal rändeajal kahepaiksete kohta ninja-konnad. Erakordselt jahe ja heitlik kevad pani nad liikuma eriskummaliselt,“ ütles kampaania eestvedaja Birgit Purga. Kahepaiksete ränne toimus pidevalt, ka keset päeva, kui oli natuke soojem, ja mitte korraga massiliselt õhtutundidel nagu tavaliselt. „Selline pikaajaline ninja-konnade abistamine külma ilmaga hilistel õhtutundidel eeldas vabatahtlikelt palju visadust. Ehkki päästetud konnade koguarv on väiksem, on see siiski märkimisväärne hulk, eriti pidevalt vähenevates konnapopulatsioonides,” lisas Purga.
Ebatavaline ränne toob teravamalt välja vajaduse püsivate lahenduste järele tiheda liiklusega teedel. „Ei ole mõeldav, et vabatahtlikud suudavad kõikides Eestimaa konnarändekohtades mitme nädala või kuu jooksul ööpäevaringset abi pakkuda. Teedel hukkunud kahepaiksete hulk on väga suur. Siin oleks mõistlikum ja kõigile ohutum, kui teedele oleks õigesti rajatud konnatunnelid, mida tegelikult saavad tee ületamiseks kasutada lisaks kahepaiksetele ka teised elukad,“ ütles Purga.
Konnatalguid korraldati kahepaiksete rände kohtades üle Eesti. Suurem hulk kahepaikseid päästeti Harjumaal Jõelähtme vallas, Lääne-Virumaal Porkuni külas, Põltsamaal ja Tartus Ihastes. Ligi 30 aktiivses rändepiirkonnas on vabatahtlikud juba aastaid konnatalguid korraldanud. Lisaks loendamisele määravad vabatahtlikud konni ka liigiti. Kõige enam päästeti aeglaselt liikuvaid kärnkonni, kes ei hüppa, vaid kõnnivad. Kärnkonni oli ligi 10 000 isendit.
Konnad on oluline osa ökosüsteemide toimimisest ja igas oma arenguastmes toiduks teistele liikidele. Samuti on nad aiapidajate sõbrad, kuna söövad ära levinud kahjureid. Keskkonnatundlikud kõigusoojased konnad on samuti hea indikaatorliik, mille abil saab määrata keskkonna tervist. Konnad rändavad alati sigima samasse kohta, kus nad ise ilmale on tulnud, kasutades selleks maa magnetväljade abi. Pärast sigimist liiguvad kahepaiksed tagasi toitumisaladele. Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid, kes kõik on looduskaitse all.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest kogu Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 279 000 kahepaikse. Korraldajad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes enda vaba aja kahepaiksete kaitsele pühendavad, ning omavalitsusi ja Transpordiametit, kes kahepaiksete rände ajal hilisõhtuti kriitilistes kohtades on liiklust piiranud või pannud üles hoiatussildid. Algatust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartu LIFE projekt ROHEring.
Fotod tegi vabatahtlikud Marjaana, Jana ja Angelika
