ELFi talgulistele on saared armastatud paigaks, kus talgutöödega lindudele, käpalistele, kahepaiksetele ja teistele paremaid elutingimusi luua. Leidub laide, kus on sajandeid elatud ja pärandniite hooldatud, ning ka võrdlemisi uusi saarekilde, mis alles hiljaaegu voogudest kerkinud, kus on võimalik jälgida esmase taimkatte tekkimist. Arvukad väikesaared on oluline pesitsuspaik merelindudele ja mõned pakuvad lesimispaika hüljestele.
„Väikesaared võluvad hetkega ja tunglemine siinsetele talgutele on alati kõige suurem. Eks sageli on väikesaared ligipääsmatud, kuid seda erilisem on iga talgureis vee taha,“ ütles ELFi talgute eestvedaja Kadri Aller. „Juba aastaid olen ise Eesti väikesaari väisanud ja tuleb tunnistada, et aeg kulgeb laiul teisiti ja talgutööd edenevad ennaktempos. Elupaikade ja enesetunde parandamine vaheldub fredjüssiliku molutamisega puhkehetkedel – raske on leida meeldivamat, looduslikumat, kuid samal ajal ka mitmenäolisemat paika ajaveetmiseks,“ lisas Aller.
Väikesaarte aasta viib vabatahtlikud Pulgalaiule, Saarnakile, Manilaiule, Hanikatsile, Vareslaiule, Piirissaarele, Tauksi ja Abruka saarele ning Hobulaiule. Teema-aasta tegevusi kuulutatakse välja jooksvalt Talguteataja uudiskirja kaudu, millega saab liituda siinsamas talgulehel. Lisaks talgutele võib kavasse lisanduda ka mõni loeng ja retk. Esimesed talgutööd tehakse kevadel, kuid suurem osa väikesaarte talguid toimub augustis, pärast lindude pesitsusrahu.
ELFi loodustalgud on kõigile avatud looduskaitses osalemise võimalus, mis lisaks vabatahtlikule tööle pakub võimalust end argielust välja lülitada, sattuda erilistesse Eestimaa paikadesse ja koos midagi kasulikku ära teha. Talguid korraldab ELF 1998. aastast. Selle aja jooksul on korraldatud 994 talgut, mille 16 433 osalejat teinud ligi 150 000 tundi vabatahtlikku tööd Eestimaa looduse hüvanguks.
Talgute teema-aastat aitab rahastada Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Liidu kaasrahastatud LIFE programmi projekt „PuisniiduLIFE“.
